Jaa, see pealkiri on praegu ju nii tabav panna ka enda postitusse, sest mina olen ka pühade ootuses. Sel aastal tuleb meil eriline jõuluõhtu, sest kõik kogunevad meie juurde õhtusöögile. Rahvast peaks saama päris palju, aga kõik olulised on vast ka kohal: minu vanemad, vend ja vanaema, Maidu vanemad, vanaema ja loodetavasti ka vend. Mu vanaema on muidugi veel kahtlev ja Maidu venna plaanidest päris täpselt aimu ei ole, aga vast saavad ikka kõik tulla. Jõuluvana tuleb ja salmi küsib ka :)
Eile käisime pealinnas. Nimelt jõudis kätte minu kaks kuud tagasi pandud tasuline arstiaeg. Ulme lihtsalt.. ma olin kabinetis maksimaalselt 2 minutit ja maksin selle eest üle 25 euri visiiditasu. Sünnimärke käisin Hiiul näitamas ja lähen järgmine aasta jälle. Septembris kutsuti uuesti tagasi ja öeldi, et võin hakata kevadel juba aega küsima, siis peaks ikka tasuta aja ka saama. Praegu on vähemalt kõik korras ja see on põhiline.
Siis veel.. Miia sai jälle tublilt kolm poolikut päeva lasteaias käia, kui tõi koju kõhuviiruse. Juhhei, ma ütleks selle peale. Kõige toredam asja juures oli muidugi see, et kui ma helistasin lasteaeda, küsimaks, kas neil äkki oksendamist seal pole olnud (mõtlesin, et äkki on toidust vms), siis selgus, et jaaaa, nädal-paar on juba esinenud neid juhuseid, kus nad on lapsi koju saatnud. Halleluuja, miks keegi midagi ei öelnud siis? Ma poleks Miiat lasteaeda üldse viinudki :S Õnneks oli see selline leebemat sorti asi, üks öö oksendamist ja teine päev lihtsalt nõrkust.. Mina jäin ka ja Mait isegi viisakusest oli töö juures korra oksendanud. Mattias õnneks ei jäänud. Just sellepärast mind ajabki marru see mitterääkimine, et meil on ju pisem ka kodus ja mõned asjad põeb pisem ju hullemini läbi. Eriti veel, kui mul tegelikult on võimalik jätta Miia koju ka, kui vaja.. Ohjah, igatahes pidime Maiduga selle teema seal üles võtma, kui personaalsed arenguvestlused hakkavad.
Tänu sellele vahejuhtumile jäi preilil muidugi lasteaia jõulupeole ka minemata :( Eks see esimene aasta vist nende ürituste koha pealt ongi aiataha läinud, sest kõik haigused tuleb solidaarsusest ikka läbi põdeda. Loodetavasti läheb järgmisel aastal paremini.
Aastavahetusel oleme ilmselt kodus. Tundub, et terve aasta peetud plaan aastavahetuseks läheb rappa, aga mis seal ikka parata. See on ka viimane tilk meie karikas. Aitab küll :) Ma olen alati aastavahetuse ööd pidanud erilisemaks teistest öödest, sest siis tahad, et su kõrval oleksid kindlasti need inimesed, keda järgmisel aastal enda lähedale tahad.. elusees ei jätaks ma selleks ööks oma pisikesi lapsi kellegi teisega, vaid tahaks ikka uude aastasse minna koos nendega. Aeg läheb ruttu, lapsed kasvavad ja küll jõuame me ka jälle pidutseda :) Ma ei ole selle pealegi tulnud, et ma ei veeda seda õhtut-ööd kogu oma väikese perega koos. Kuigi jah, inimesed on nii erinevad ja paljude jaoks on see öö nagu iga teinegi, mulle on põhiline, et ma ise saaksin selle veeta nii, nagu ma olen alati uskunud, et see olema peaks.
Vot nii. Soovin kõigile rahulikku jõuluaega ja meeleolukaid viimaseid hetki sellel aastal :)
Jõudku ka meie soojad ja piparkoogilõhnalised pühadetervitused teieni. Kalli-kalli :)
VastaKustuta