.. just nii kõlas minu tänane loosung õnneküpsise seest :P
Olen täitsa elus peale jõulusöömisi, et tulla ja natukene muljetada.. viimast korda ehk sellel aastal? Mõtlesin teha ka aastat kokku võtva postituse, aga ei tea, kas see jääb sellesse nädalasse või tuleb siis uuel aastal.
Meie jõululaupäev oli hästi vahva minu meelest. 24-ndal toimus meie juures õhtusöök, kuhu tulid kohale kõik, keda lootsin seal näha (minu vanemad ja vend ning Maidu vanemad, vend ja üks vanaema). Jõuluvana oli ka üle ootuste veenev, nalja sai ja jutustamist jätkus ka öösse. Tõeliselt armas üritus oli ja ma võin vist küll rahul olla selle õnnestumisega :)
Esmaspäeval käisime Vändras ja võtsime mu venna ka kaasa. Isegi see ei heidutanud meid, et elektrit parasjagu ei olnud. Hea, kui on vanast ajast puupliit, millel ema sai edukalt kartulid keedetud ja verivorstid küpsetatud. Sõime, käisime vennaga tuult trotsides surnuaial küünlaid süütamas ja sõitsime linna tagasi. Sellega ühtlasi lõppes ka jõulusöömiste hooaeg. Tahtsin lisada ka pilte, aga fotokas vajas hirmsasti akulaadimist ja pildid tulevad ehk kunagi hiljem.
Üllatav, aga ma isegi ei tundnud jõulude ajal lumest puudust. Kui toas on piisavalt jõulumeeleolu ja seltskond on tasemel, siis ei olegi lund vaja. Kuna seda jõulude ajal nagunii ei olnud, siis minu poolest võib see üldse nüüd tulemata jäädagi :)
Lõpetuseks tahaksin panna kõikvõimsast Facebookist ühelt seinalt leitud mõtte, sest see on nii tõsi:
Elu on liiga lühike, et veeta seda inimestega, kes imevad sinust elurõõmu välja. Kui keegi tahab sind enda ellu, siis teeb ta sulle ruumi. Sa ei peaks oma koha pärast võitlema. Ära kunagi suru end kellegi ellu, kes ilmselgelt sind sinna ei taha. Olulised pole inimesed, kes seisavad su juures hiilgeaegadel, vaid need, kes toetavad sind raskustes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar