Värskendus

Tahtsin juba varem tulla siia, aga ei lasta ju :) Nüüd on nii suureks hitiks skypes Soome vanaemaga videokõnede pidamine meil siin, et emme ei saagi kauemaks üldse arvuti taha pidama jääda, kui preili juba Soome vanaemasid nõuab. Ikka igal hommikul pean talle seletama, et sel kellaajal on kõik ju tööl.. nojah, Soome vanaisa veel ei ole, aga mul on lihtsam öelda, et on.

Miial on tulnud mingi eriti tobe komme jälle külge. Nimelt, kui ta läheb vetsu oma väikese roosa poti peale seda kangemat kraami punnitama, vudib ju väikevend ka kohe talle järgi. Preili muidugi väga lahkelt jagab oma junne temaga. Üks päev toimetasin midagi köögis, kui Miia jälle hädale läks. Varsti oli lõkerdamine lahti. Läksin vaatama, venna juba ninapidi seal ja Miia tõuseb kenasti püsti ning laseb vennal seal toimetada. Sain õnneks nii õigel ajal jaole, et kutt oli näppupidi juba poti äärel, aga kakane veel polnud. Oleks, et Miial endal kõvem häda tehtud on ja siis tõuseb püsti. Ei, ta lihtsalt vahepeal halastab vennale, tõuseb püsti ja pärast teeks meelsasti oma häda ju edasi. Niiet nüüd pean seoses sellega ka valvel olema :)

Eelmisel esmaspäeval külastas meid Kristiina ja saime naistejuttu ajada. Sellega seoses üks pärl Miialt ka:
Tädi Kristiina oli see, kes pidi tingimata Miiaga koos vetsu pissile minema. Seal arenes neil järgnev vestlus:
Miia: "Meil on ilus veetsee"(wc)
Kristiina: "Teil on terve maja ilus"
Miia: "Issi tegi"
Kristiina: "Väga tubli issi on teil"
Miia: "Issi suitsetab ka" :D

Mis siis veel.. eelmise nädala reedel kurtis Miiakene meil kõrvavalu. Sain kohe samaks päevaks perearstile aja ning käisime näitamas. Oligi punane. Sai tilgad peale ja saatekirja KNK-arstile. Viimast külastasime siis täna. Õnneks asi väga hulluks ei läinudki.. reede õhtuks lõi küll palaviku, mis püsis veel ka öösel, aga laupäevaks oli juba läinud. Ühtlasi oli läinud ka kõrvavalu, ilmselt siis tilgad ikka mõjusid. Pühapäeval julgesin temaga juba natukeseks kelgumäele minna. Hea, et saime seal spets. arsti juures ka ära käia ja kõik ilusti üle vaadati. Ma nii kardan neid kõrvapõletikke jms, sest neil võivad olla üsna kurvad tagajärjed. Kõrvaarst midagi ei näinud ja peame vaid nüüd kasutama vahendeid turse alandamiseks, mis seal kuskil ninas-kõrvas on. 2. veebruaril kutsuti meid tagasi ja tehakse uus test.

Ahjaa, pean ikka selle ka siia kirja panema, kunagi on hea lugeda. Ühel õhtul, kui otsustasime minna äia külastama, kes olude sunnil üksi kodus oli, siis juhtus meil üks väike õnnetus. Oli üle pika aja jälle lumine ilm ja Mait ühe õltsi sisse kulistanud, seega mina sõitsin. Ma väga ei kihutanud, sõitsin 80-ga, sest libe oli. Vestlusteemaks oli meil parasjagu teelt välja sõitmine. Ehk siis Mait targutas, mida ei tohi teha, et see juhtuks :D Ühel hetkel oli keset teed suur jääkamaks, mis ilmselt kuskilt rekka küljest oli kukkunud. Ma väga järsku keerata ei julgenud ja keerasin sujuvalt. Kahjuks ei jõudnud päris mööda põigata ja parempoole nurk riivas seda kamakat. Nüüd on stangel mõra sees ja ilmselt vist aknapesuvedeliku paak ka katki. Mait käis juba kindlustuses ära ning millalgi siis tehakse korda. Eks jah, oli ju vaja uus auto ka ikka sisse õnnistada. Tegelt on põhiline, et ise terveks jäime ja kui positiivselt vaadata, siis kindlustus ju katab kulud ka. 200 euri vast tuleb endal maksta. Niiet olge teedel ettevaatlikud..

Miia meil on küllaltki viisakas laps. Tänab ette-taha ja on muidu viks. Kui ta on kõhu täis söönud ja enam ei taha, siis enamasti ta ütleb: "Aitäh, emme" või "Aitäh, kallis emme". Ta ütleb seda alati, vahet pole, kes söögi teinud on :D Täna aga ütles eriti vahvasti peale söömist: "Aitäh, kallis naine!" :)

Olin sunnitud ülesse trepipiirde juba ette panema, sest kui lastega üleval toimetame, siis on oht, et Mattias äkki veereb sealt alla. Tegelikult peaks ikka alla ka selle panema juba. Täna olin saanud vaevalt Mikule ukse peale vastu minna, kui tagasi jõudes oli kutt juba viienda astme peal ja minu süda jälle saapasääres. Pidu läbi, mis muud.

Praeguseks jälle kõik.